Väinamere Sõlg alustab

Kodanikuühiskonna sihtkapitali kohaliku koostöö süvendamise projektikonkursile esitasid liikumise Kodukant Hiiu-, Saare- ja Läänemaa organisatsioonid ning Eesti Maarahva Teabetubade ühing koostööprojekti Väinamere Sõlg.

Möödunud nädalavahetusel allkirjastati Tallinnas Kodanikühiskonna sihtkapitali juures projekti läbiviimise leping. Tegevust alustatakse jaanuarist ja see kestab mai lõpuni.

Tihtigi kõheldakse, kas tähtsates küsimustes oma arvamust avalikkuse ette tuua või ei. Eesti e-Riigi portaalis on avatud veebileht www.osale.ee , kus neist kuulda saab.

Kui keegi arvab, et ei oska sõnastada oma ettepanekuid sellesse osalusveebi, sooviks eelnevat arutelu või mõtete ühist kokkupanekut, siis selleks ongi mõeldud projekt Väinamere Sõlg.

Projekti eesmärkideks on ühise informeeritud ja teadlike vabaühenduste koostöövõrgu ja selle infovärava loomine. Kohalike võrgustike infojuhid ja liidrid omandavad projekti käigus väljaõppe ja tutvuvad töötubades parema kohaliku arengu võrgustike praktikaga Eestis ja välismaal. Nende ümber saavad koonduda huvilised küladest, raamatukogudest, koolidest, külaseltsidest ja teistest olemasolevatest huvirühmadest.

Esmasteks toimetusteks on teadmiste kohaletoomine ning töötubade varustamine lisavõimaluste ja -vahenditega. Kavas on vastastikused külaskäigud ja töötoad maakondade külakeskustes.

Arvuti- ja võrgustikuteabe tavakasutajast oskuskasutajaks kujunemine üksikisikuna pole hõlbus. Külavõrgustikust osavõtt võimaldab toetuda külakeskuse ühisele teadmisele. Seda on vaja juba praegu, veel enam tulevikus. Näiteks kas või selleks, et astuda veebi kaudu parimate ülikoolide ja raamatukogude lävele ettevalmistatuna suhtlemiseks või õppimiseks vastavais keskkondades.

Hiiumaal on Väinamere Sõle kontaktisikud projektist osavõtu registreerimiseks Ester Tammis 462..., vetsitall@hot.ee ja Tõnu Otsason 469 4525, tonu@teletoad.ee .

TÕNU OTSASON
Hiiu Leht
hiiuleht@hiiuleht.ee

Kutse

Eesti Maarahva Teabetubade Ühing
Reg.nr. 80013353
92301 Lõpe küla Hiiumaa .
Tel.:46 94525; 56459965
e-mail:Palade@teletoad.ee

Lp. Külaline

Täname Teid tulemast Maateabetubade Ühingu rändavasse töötuppa
“ Sätime end infoühiskonna peegli ette”!

Kõneleme möödunud täiskasvanute õppe nädalast ja toimuvast raamatukogunädalast ja mõtleme kuidas otsad kokku viia nii, et maainimestele sobivas kauguses ja kvaliteedis võimalduks avarduvast mõttemaailmast osa võtta.

Millised on küladele ja sealelunevaile inimestele lubavused, mis avanevad rubriikide all : “Õpi läbi elu” ja “Raamatukogu- kohalik infokeskus”?

Meie reis toimub 21. ja 24. oktoobrini 2008.a. ja läbib sihtpunkte Harju, Tartu, Valga, Võru ja Põlva maakondade eri külades ja linnades. Soovime ulatuda Hiiust ja Harjust- Tartu-, Viljandi-, ja Valgamaani.

Nähtut- kuuldut ja seostuvat kirjeldame rännublogis Peeglikene@blogspot.com

Meie teemad on: kasutajate võimekuse suurendamine, infokihistumise oht, kasutajakoolitus raamatukogudes, teabetubades ja külaseltsides

Õhtutel ja kogunemistel vestleme “kolmanda laine” harjadest ja ristumistest naaberriikides ja Eestis.

Reisiseltskonnas on Tõnu Eesti Teabetubade Ühingust (Lõpe küla), Ion Moldaavia Teabetubade Ühingust, ja Hiiumaa külaliikumisest osavõtjad Airi ja Aive ( Nõmba külast).

Kohtadel oleme kontaktis raamatukogude, teabetubade ja teiste kohalike infotöötajatega ja külaseltside liikmetega.

Vaadake meie rännaku pilte ja sõnumeid aadressil: Peeglikene@blogspot.com

Head kaasamõtlemist ja -tegemist !

Tõnu
Tel.: 56459965
E-post: tonu@teletoad.ee

Külaline Moldaaviast: Ion Braga

"Workshop on the wheels"
The study visit to Estonia Telecentres
22-24 Oct 2008
Day I
Day started at 10.00 with the departure from Tallinn. The main direction: - South of Estonia. Tonu Otsason is a fighter for the Telecentres of Estonia, a person in those 74 years is dedicated in everything to develop the values of information society. Tonu Otsason is president of the Association of Estonia Telecentres.
Our plan is to visit several community centers and to get more knowledge about informational society in Estonia. Tonu called this action "workshop on the wheels" - take a car; collect a team and go to visit centers that most interest you. Such action is interesting because you can travel and at the same time discuss important topics.
Believe Tonu the information society in Estonia is still in development. The point at which it starts: the state has invested money, new information technologies are on society but results are not as so. The feedback from these investments is weak. It should be involved the "third sector" to handle the information society.
The first location was a school in Ardu (www.ardukool.ee ). It is a city with about 600 residents and in the school are 86 students. Small number of students transforms a part of the school in kindergarten. Director and librarian kindly explained to us what their vision with reference to the information society is.
Since the school is opened until 17.00, students and adults can visit the computer class to use computers and Internet. Courses can be organized by teacher of informatics. Government gives to each teacher a laptop for individual training. In each class the teacher has a computer at his work. It was implemented a national database www.ekool.ee to whom have access teachers, students as well as parents. Through this database each participant depending on the position of authorizing. The teachers write their schedule of work, educational program, students write, communicate needed to the study issues. Students can access the graphic lessons, homework, view the results obtained. Parents can watch what kids do, what notes were obtained from each orderly or were not present or in class. It is a system in which all gain benefices. The teachers write data in the database and data can not be changed later (absent, notes). The system is one confidential.
The librarian also has a computer at his work, more than have a separate office equipped with computers for work. One of the ingenious activities observed: in the autumn holiday is organizing a contest for best book, students must write a book alone. The book will be then kept in the library and preserves. There are books that have more than 10 years and are interesting for children.Director is also a member of the community association. Among the projects that they have this association is also building a community house (point of access to information). In this house (created by the voluntary participation of the community) will take place culture events: festivals, holidays. People will be able to gather and visit this house freely when they want and organize events. Some services (the possibility like birthday, weddings, etc.) will be chargeable. It is a multifunctional house that will include the room for the library and computers, kitchen, party room, sauna. This house is designed for 3 localities.
The second destination was Olustvere vocational school. School director considers it necessary to unite together library, Internet access point, the house of culture. At the same time people have computers in most and are not interested to visit a center that is equipped with computers.
A third location was Rannu village: www.rannu.ee. There is an active center. This local cultural society represents an NGO with more active activities. The Organization develops local tourism by promoting handicraft work among locals.
Courses organized manufacture of souvenir items that would represent the town. A local legend about the love of a daughter of baroness Barbara for a local and her tragic death in the nearby lake led to the idea of promoting certain traditional items connected with this legend (scarf called - "tears of Barbara"). Within such a course were attended adults. The objects are souvenirs for tourists and some of them are exposed in the local information center. I visited a downtown similar solely for working with the community. Circles of dance, choir, orchestra, art, meetings of the society women have a place in this center.For example, the women wrote a project of which asked to be built boats (canoes) in the territory to organize, such as sports on the lake near the town. This is a plus for the community to quicken the spirit of community, represent an interest for tourists to come.The next point was a center of the community in Palupera village Maintaining contact between members of communities, which are distributed over a large area, is essential. A former warehouse on fire is now a center of the community due to the support offered by the EU. Here members of the community can gather, discuss certain issues organize activities together. The Center has two computers. 

In terms of information technology people are interested in particular when you have to complete statements of income, in March. But at the same time we have not seen an increased interest in computer, Internet and

 everything that is re

lated to him. People are much more concentrated towards the development of traditions, organization of events and cultural sportive together. Interesting that all these actions is based on enthusiasm of locals and is a voluntary action.

The Estonians are much attached to promote local traditions. It seems that interest in access to computers is a common of which is not required to be given a special place.
Day IIWe went to talk with representatives of local public administration in the town Põlva. In this administration was established post of the person who deals with computerization. We talked about the informatization in the rural of region. In this region were created more points of access to the Internet in thr

ee consecutive programs, link: http://www.polvamaa.ee/index.php?page=1941 & (table can be examined).
One of them, in the village Ihamaru, which

 I visited in the road, is situated in a shop. Two computers connected to the Internet through Wi-Fi offers an additional service to people who come to shop. The owner of the store informed us that people may come to use free Internet network.“First came a lot - we communicate it, but now almost no one is coming, all have computers at home with Internet connection and do not feel the need” said the owner. At the same time Tonu noted that the center is small enough for tourists who come in the summer, is a region with many tourist att

ractions, such people who crossing can use the Internet and quickly access.Telecentres problem in Estonia is that there is a boom of the equipment in society, they each could allow a 

computer, it exists in almost every family, but the quality to use Internet resources is limited. The problem is equally as Moldova, as specialist librarians (in our case teachers) were trained in computer use but the results are expected leave, nobody uses the personal computer in work. Here people don’t use the possibilities to organize trainings for people to use internet resources. The basic idea that you have access to connection doesn’t mean that you can use efficient these resources and can improve your life skills.
This is based on the idea to c

reate points of Internet access in libraries, but these are inefficient because librarians are not competent people to work in this field to promote e-learning. Remain the points with free access to the computer without an informational support and people quickly lose interest because the amount of technological equipment.
We followed then visit to Karula national park and Kaika village, where we went to a house which promotes tourism services (Veetla). It is a space that is not only interesting but existing landscape by more action by people who were concerned that this space to represent one tourist. Figures expressing Estonian traditions are broken everywhere http://www.metsamoor.ee/metsamoor/. I could say that what is perceived as a Center in Estonia is more that the stage access to computer resources but that they can provide resources to mobilize and promote the community. "Computer is not a stranger, is not an alien but is a part of our lives. He is a neighbour of ours but at the same time he is able to overcome us. It is necessary to become partners and to follow the course.” – said Tonu Otsason.

Day 3
Morning began by discussing with the owner of the tourist base Ants Järvmäe (http://nakatu.ee/) on his vision of the information. Of those notified: “Government sets target to install in each library Internet access point. Local communities, the businesses have decided to connect to the access point. Thus they established a point of issuing a signal and each farm has access to Internet by wireless.” It's simple and free accessible for all. Users pay only the change of equipment in time. Technology brings innovations that they have to follow.

On the way to another point in Sangaste library we saw the point of access to the 

Internet @ symbol and info center. We found the Sangaste library which has a center access

 Internet. A person assisted librarian complete some documents on the Internet with reference

 to electricity. Like the librarian said to us people don’t use to come to visit libraries, so if they

 don’t come it means that the access points established aren’t efficient.
After visiting the center followed a visit to a café

 “Rukkimaja” that is also the perfect point of access to the Internet. It is a service of Restaurants - any visitor can use the computer. This is good especially for tourists because it can be used to find the right place where you want to go or to know more about region where you are.
In conclusion I could notice that the centers of Estonia are not an association targeted only towards promoting the computer as a tool for promoting information society. The development of the communities is important. In the same time I believe that is essential to develop these centers by creating an alliance that will promote programs to enforce these centers, to give good examples, to exchange ideas and experiences. It is necessary that people could find an interest and a need in these centers.

Sätime end infoühiskonna peegli ette

Töötuba ratastel

Eesti ja Moldaavia teabetubade ühingute õpperetk

Täiskasvanute õppenädala ja Raamatukogude nädala puhul, 21-24. oktoobril 2008

Hiiu-Harju-Tartu-Põlva-Valga-Viljandimaa külade infokeskustesse

Moto: Haridusteenus kättesaadavaks kõigis külades!

21 oktoober 2008.

21. 10.2008. kl 5.30 Alustame Rändtöötoa reisi. On Teisipäev, meie väljasõidu hommik. Minu esimene peatus on Nõmba külas Hiiumaal. Airi ja Aive- õeksed Koklad on sõidu ettevalmistajad ja aktiivsed kaasategijad. Nüüd on Airi öösel äkki haigestunud. Eelmise päeva veetis pingsas ettevalmistuses. “Trükkis” elektripõletiga hiiu raha: “1000 tänu” kadakalippidele, mis soovime anda meile külalislahkust osutavaile IT harrastajaile mandrimaal. Ei jätnud ka teisele küljele kirjutamast meie vargset soovi: “Teabetoad küladesse!”.
Kadakast lipid tegi rahasiledaks ja kalakujuliseks Viktor Rõbtsenko Tubala külast. Nii lülitus temagi maaelu konsultandina meie rännakumeeskonda ja selle aruteludesse.
21.10.kl. 6.30 Stardin Hiiumaalt Tallinna 6.30 praamiga, et jõuda Rahvusraamatukogu ette, kus rännuga liitub Moldaavia esindajana praegu Tallinnas koolitusel viibiv Moldaavia Teabetubade Ühingu juht- Ion Braga. Saime temaga tuttavaks ja jagasime muljeid viimasel Budapesti seminaril, kus maainfokeskuste tegevust käsitleti EUTA( vastav Euroopa riikide ühingute liit) ja Global Alliance (ülemaailmset haaret omav ühendus maainfokeskustele) ühisel ümarlaual. Kohtumise jätkuna loodame nüüd koos tutvustada meie külaelu ja selle arvutimaailma ulatuvaid peegeldusi.

21.10. kl 11.00. Saimegi Ioniga kokku. Asume minu 4-kohalise autoga teele mööda Tartu maanteed Lõuna Eesti poole kus arvame huvitavat leidma. Päeva sihtpunktid: Kõue vald, Ardu kandi keskus, Ardu kool ja lähikülad, siis pikem hüpe Lõunasse- Olustverre, Rannu rahvamajja, Valguta seltsimajja ja rahvamajja, sealt edasi Palupera külakeskusse ja Pilguse Teabetuppa.

21.10. kl. 13.30. Oeh! Ardu kanti on seda vaimuvalgust jagunud! Esmalt koolis üllatab kollektiivi teadmistejanu ja üksmeel nendeni ulatuda: kool on saanud tunnustust õpivalmiduse poolest. Ardu Põhikooli direktor Tiiu Lõoke, kes on ühtlasi Kõue külavanem ja külaseltsi aktiivne liige tutvustab külade ühisloomet: peatset avamistseremooniat ootavat uut palkehitust- külakeskuse maja Kõue külas. Siia tuleb ka infopunkt. Triigi külavanem on andnud lubaduse tulla vast-avatava teabetoa infojuhiks.

Tiiu Lõoke ja Ion Braga Kõue uue külamaja lävel

Raamatukogus kulgeb hoogsalt raamatunädal. Lapsed valmistavad koos omaenese tehtud raamatuid. Lahkume siit täis usku: heal vallal kus eluköit punutakse kokku kolmest kiist- kultuur-sotsiaal -majandus – on vaimselt rikas elu.
Valla sotsiaal-kultuuri- ja haridusala nõunik on Sirje Saulep. Temagi on külategevuse entusiast. Loeme lähemat Kõue valla kodulehelt ja külade blogilt:
Kõue vallas on 3 külaseltsi: Paunküla, Habaja ja Kõue.
Alansi, Luhu ja Kirivalla külades toimunud ühisüritusi ja ja sündmusi kajastab blog, mille koostajaks ja ülalpidajaks Monika Mikiver. Külade kroonikat peavad külas Monika Mikiver ja Andrus Padar. Nad on ka blogis olevate piltide autorid. Blogi aadress: http://kylaelu.blogspot.com/ Blogis on lugeda Harmi Mihklilaadast, laupäevakutest külaplatsil, sügisesi külamiljöö pilte visioonina külade looduse- ja pärandkultuurist. Mõnus on blogil näha külade kaardivara. Külainformaatik Monika tegi Harju Kodukandi külajuhtidele koolituse blogide koostamise ja sellega seonduva kohta. Ilmekas näide, kuis küla potentsiaal rakendub, et end ise aidata. Külad suudavad!

21.10. kl 13.30: Oleme Tartu maanteel tagasi. Peame seda kurssi kuni Paia teeristini, kust keerab tee Viljandi peale Olustverre ja sealt Võrtsjärve ja Emajõe vaateulatuses olles Rannu mõisani.

21.10. kl. 14.30 Olustveres. Kohtume koolihoone allkorrusel asuva raamatukogu rahvaga ja anname neile üle meie informatsioonilehed.
Raamatukogus on internetipunkt 2 töökohaga. Võimalus kasutada ID kaarti ja Wifi leviala. Kooli ja rahvaraamatukogu töötavad üheskoos.
Vestleme direktor Arnold Pastakuga. Visionäärina nõustub ta meelsasti meiega mõtteid vahetama külade infosuhtluse teemal. Tema kogemusel on võimekad tugipunktid suhtluse parandamisel just ühtekoondunud raamatukogu, kultuurimaja, infopunkt ja kool. Meie vaates peaks sellega tasakaalustavalt haakuma arvuti ja suhtlemise alase võimekuse kasv kasutajate poole peal. Seda ei ole veel olemasolevate rahaliste ,kohati ka mõtteliste piirangute tõttu suudetud. Igatahes uuteks arenguteks valmistutakse hoogsalt ka Olustveres. Kohalik haridustehnoloog osaleb Kutsekoolide projektides e-võti ja e-Vanker uue põlvkonna õpimaterjalide ettevalmistamisel ja rakendamisel. Uus haridustehnoloogiline tase loodetavalt levib kiiresti ümbruskonda. See toob kaasa ka suurenenud võimekuse internetikasutusel. Kutsekoolid on oma ümbruse edendajad.
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskooli võimekus kandub hõlpsasti üle vallale ja küladele. Arnold Pastak on Suure Jaani vallavolikogu esimees.

21.10 kl.16.30 Rannu mõis. Kasutame viimast päikesevalgust fotode saamiseks imeilusast ja heas korras ajaloolisest maa- asulast. Rahvamaja ees saame kokku meie kontaktisiku Aime Viluga. Aime viib läbi noorte tantsutrupi proovi ja kohtab meid rahvamaja ees koos oma noorte sõpradega: need on Siim Laineste, Mariann Laineste, Paula Saaremäe, Marianne Lukk. Samas tutvume majaperenaise Diana Kaeramaaga. Anname üle oma tervitused teekonnalt ja koduselt Hiiumaalt ja naudime seltsis lauatagust kõnelust. Tutvustame Eesti ning Moldaavia teabetubade tegevusi ja uurime Rannu külaelu.

Vastuvõtt Rannus. Grupp noori tantsurühmast, juhendaja, külaliikumise juhi Aime Viluga.

Aime Vilu ja Ion Braga vestlemas.

Rannus on ligipääs arvutitele mitmes majas. Infotöö põimub nagu kõigis külakeskustes igapäevase projektitegevuse ja enesearendamisega. Arvutitel hoitaks üleval külade infot, hangitakse juurde välist teavet ja põimitakse seda oma sisuga.
Aime Vilu esitab Ionile vestluse käigus kutse tuua teabetubade teema ka Tartumaal toimuvale Eesti Külade Maapäevale. Oleme seda ka enne teinud eelmistel maapäevadel, töötoas või külategevuse näitusel. Ion Bragale Moldaaviast saab see esimeseks korraks osaleda Eesti Külade suurfoorumil 2009 Tartumaal.
Ion selgitab Moldaavia infokeskuste töökorraldust ja sisu. 2001. aastal alustas seal Sorose fond telekeskuste asutamise kampaaniat. Raamatukogude ja koolide kõrval kasutati uusi vorme külakeskustes, seltsides infotubade rajamiseks, kogukonna koolitamiseks ja informeerimiseks Tegevus toimub partnerluse laadis: kolmas sektor, ettevõtlus ja omavalitsus koos. Esimesel kahel aastal olid infokeskused omavalitsuste toel , kuid tegid 60 % teenuseid maksuvabalt. Kokku moodustati 102 teabetuba/ telekeskust.
2006. aastal loodi oma Teabetubade Ühing, mille esimeheks valiti Ion Braga. Ion on agar suhete looja ja arendab ühisprojekte,ka piiriüleseid.


21. 10. Kl 18.30 oleme teel Paluperra, mis asub siit mõne versta kaugusel. Maandume tuletõrjemajas /ehitatud 1932), mis nüüd (2004) ehitatud külakeskuseks. Vastu võtab meid siitkandi külategevuse entusiast Kalev Lõhmus. Kalev on külamaja juht ja ühtlasi ka Palupera valla külaarenduse nõunik. Kalevit on õnnistatud pele kõige muu veel ka spordipisikuga. Ta toetab sporti külas ja osaleb võistlustel. Kalev ütles: “Osavõtt spordist edendab koostööd ja elavdab küla.” Külamaja toimib arvutipunktina , praktiliselt täidab teabetoa mitmekülgseid teenuseid. Toimuvad külaüritused, kokkusaamised, võistlused, tihe suhtlemine, mis kandub infotegevusse ja infooskuste edasiandmisse. Külamaja püsikulud katab vald. Külamajal on andmebaas kohalikest kultuurivaradest, kirjandust mitmelt alalt, kogutud dokumente ja mälestusi küla ajaloost. See teabetuba on just nende teenuste vahendaja, mis kliendile meele järele ja vajalikud. Siin on mugav läbi viia perekondlikke ja külasündmusi. Mõnus maja ja mõnusad inimesed.

Palupera külamajas tegutseb külainformaatikaga Kalev Lõhmus.

Vallas on infokeskustena arvel Nõuni raamatukogu ja Hellenurme noorte Teabetuba. Omavalitsuse toetus külategevusele on Palupera vallas tugev ja annab häid tulemusi.
Lahkume et jõuda Pilkusele, teejuhiks Kalev. Oma autoga ees sõites on ta lahke meile teed näitama.
Täname südamest!
21.10. 20.00 Pilkuse. Saabujaid võtab vastu õhtuvaikus ja järve suubuva oja sulin. Selle vaikse muusika saatel astume kaldarada mööda järve nõlval paikneva Pilkuse külakeskuse poole. Siin on Pilkuse Teabetoa nimeline infopunkt.
Merike Toots, teabetoa juht, on põliselanikuna kohaliku elu hea tundja. Teabetoa sotsiaalne sisu on mitmekülgne, lähtub külaelanike vajadustest: külaseltsi nõupidamised, kohalikud projektid, pärandkultuuri hoid ja külaajaloo koostamine.
Meenuvad ajakirjanik Olev Antoni mõtted tippjuhist ja lõppjuhist. Ühiskondlikes suhetes on oluline, et lõppjuht( s.o. kohapealne tegija) tunnetaks et tal on ise omal käel võimalik muuta elu paremaks . Teabetoa tööd ei tuleks hinnata külastuste arvu poolest üksinda. Teabetuba annab turvatunde, siit saab vajadusel kodulähedast infoabi

Pilkuse teabetoa juht Merike Tootsi abikaasa Ennuga.

Vahetame mõtteid külade koostööst vallaga. Jääme üheselt nõusse: seal vallas kus juhid suhtuvad kõigisse küladesse võrdselt, saab elu muutuda paremaks.
Otepää vald toetab kõiki seltse 3000 krooniga aastas. See on hea algus.
22.10 kl 9.00 Sõuame kanuuga järvel pärast Pilkuse puhkemajas ööbimist.

Pilkuse vete ja looduse võlu.

On see vast loodusilu, mis siin läbi pilvevarju päevakumas vastu särab. Ent päevakava rõhub peale ja kanuud on vaja kaldale tõmmata.
Täname lahket pererahvast Merikest ja Ennu. Tuleme siia kindlasti tagasi.

22.10 kl 10.30. Nüüd jätkame tutvumisreisi siitkandi silmapaistvasse paika, Lõhmuse tallu Nüpli järve ääres. Esivanemate talus elunev Mariann Karupää, ajakirjanik ja kultuuritegelane, kes sündinuna Eestis , elas Rootsis kuni 19 95. aastani, on siirdunud tagasi kodukohta. Tema vanaisa oli luuletaja, aktiivne seltskonnategelane ja vallasekretär Otepääl. Ühiskondlikult aktiivne on ka Mariann Karupää, tema unistus, milles ta kirjutab, broshüüris “Muuseum ja pärand” on, et Nüpli Lõhmuse talust saaks jälle aktiivne kultuurikeskus. Karupää on pikka aega koostööd teinud Hiiumaa juurtega ajakirjaniku Juhan -Koklaga Kohtumine andis mulje Eesti keerukast ajaloost ja pärandkultuuri hoidmise ideedest, mis meie külades on aktuaalseks tegevusvaldkonnaks nii saartel kui mandri- Eestis.

Gustaw ja Olga Wulffi eluase, Lõhmuse talu Nüpli järve kaldal.

Pühad pärnad, nüüd jälle ööbikute hõisata.

22. 10. 12.30 Pilkuse ja Nüpli maastikke selja taha jättes, saabume Põlva, lootes kohtuda Põlva Maavalitsuse juures töötava Infoühiskonna arengunõuniku Kaido Paloga.
Nimetatu, olles juba teel Tallinna poole, andis käigupealt mobiiltelefoni kaudu meile tarvilikke juhiseid, mida täiendasid arenguosakonna spetsialist Raili Kallavus ja tema abilised. Põlva maakonnas on Internet hinnatud abiline. Viimased ühisprojektid tõid Interneti võimalused 17 külakeskusse ja läbi teise projekti võimaldati sajakonnale inimesele ligipääs. Kaido Palo kõneleb RIA korraldatud 6 pakkumisvoorust infoühiskonna edendamiseks ja 7-ndast voorust, mis adresseeritud omavalitsustele. Suur ring infoühiskonna edendajaid on seega teel maarahva poole. Tulemuslikkusele pürgivad promotsioonid käsitlevad arendatavat subjektina. Eesti külad loodavad riiklike programmide kaudu kavandatavaga edasist loovat koostööd.
Kuidas lõppjuhtidel /kohalikel inimestel nendega haakuda, loodame selgitada edaspidi.
Peame selleks ise palju õppima. Internetis kasutamiseks õppimisel ja suhtlemisel läheb tarvis paremat tehnoloogiat ja metoodikat. Teatud määral saaks haridustehnoloogi partneriteks külades, nn. e-õppe tuutoriteks olla külade teabetubade ja raamatukogude juhid. Selleks vajavad nad koolitust, millega kasutajaile ja e-õppureile tuge anda . See on üks võtmekohti külade infoteenuste ja nende kasutajate võimekuse arenguks.

22.10. 13.30 Külastame Ihamaru kauplusse vastselt loodud uut infopunkti. Projekti idee oli rajada Interneti ligipääsupunkt elava liiklusega kohale. Õige ja hea asi. Ent võiks ka tahta enamat. Külategevusega koostöö annaks infopunktile rikkama sisu. Infopunkti tulevik on kaudselt kohaliku lõppjuhi/ kasutaja kätes. - Kuidas laabub koostöö, tulevik selgitab.
Hetkel on AIP ühenduse kiirus madalavõitu, viirusetõrje programm aegunud. Hea, et vald lubab punktile tehnilist tuge. Niisiis asjad hõlpsad korraldada.

22.10. kl 14.30 Lüllemäelt läbi sõites oleme juba Karula valla piirkonnas . Kuidagi ei saa jätta vaatamat Karula mõis juures paiknevaid vanu ehitisi, mida näeme korrastatavat. Samuti kaunist parki, mille on rajanud perekond Veidrikud oma käte ja vahenditega. Siit võib mõndagi õppida oma koduümbruse haljastamisel. Paneme siiakohta fotosid nende loomingust.

Veebilehel http://web.zone.ee/lyllest/db72.html saab tutuvuda Lüllemäe rahvaõpistuga. Õpistu on osaline suuremas rahvakoolituse kavas, mis rahastatud Vabaharidusliidu programmist.
Lüllemäel jääb vaatesse Karula Maarja kirik, mis sillerdab oma vitraazhidega hilisügise päiksepaistel. See on koguduse ja õpetaja ühise tööga taastatud ehitis (vana kirik hävis 1944). Meie teekond ei luba meil pikalt peatuda, kuna peame käima Karula rahvuspargis peituvas Metsamoori perepargis, mille vaateid ja informatsiooni oleme kaua imetlenud ja esitasime ka oma ühingu poolt Budapesti Külainformaatikute konverentsil ereda näitena kohaliku fantaasia ja disaini võlujõust. Kaika kandi kodulehe (http://www.kaikakant.ee/ ) disaini ja sisu autorluses osalised on Irje ja Andy Karjused. Saamegi nüüd näha asja reaalset pilti- Veetla talukohta, muinasjutumaad paljudele, kes seda külastanud. (vt. Veetla fotosid).

Teade muinasjutumaast läbi kaunikujulise vormi.

Metsamoori kodus kõneleb sinuga iga puu ja raag.

Imetleme nende külade koostöövõimet ja seda soodustavat meediavahendite loovat kasutamist. Seegi töö laabub hästi Andy Karjuse kätes kes töötab ka Perepargi infotoas.

22.10. kl. 19.00 Nakatu Turismitalusse viiv tee lookleb üle mägede, mille harjadel paistavad muistsete piisonite küürud. Siiski –see pole nii. Me pole muinasaegses Eestis. Tegemist on hoopis lihaveistega. Peremees, Ants Järvmägi läheb nüüd hämaras neid 800 kiloseid mürakaid autole laadima, meid võtab oma heldel käel vastu majaperenaine ja Antsu parem käsi. Saame süüa ja rändurid pannakse magama. Eks hommik näita, mis saab edasi.
23.10. kl 9.00 Veel väheke vestelda ja vaadelda. Jahikoerad, laanepüüd, kanuuretked, majutus, loodusvaated, mugavad toad ja külalismajade pidamine, konverentsiturism, ürgne karjakasvatus- teemade loetelu ei lõpe niipea, mida majarahvas valdab. Ants on olnud vallavanem Karulas ja aktiivne mees külaliikumises. Praegu Kodukant Valgamaa juhatuse esimees.

Nakatu turismitalu WIFI töötab mägede süles mõnusalt.

Õpetus käib läbi mängu. Ants Järvmäe noore jahikoeraga.

Ammuks see oli, kui siinkirjutaja ja majaperemees ühiselt Kodukandi ja külaliikumise algusest osa võtsid ja selle juhatuseski kokku said. Nüüd on külaliikumine kasvanud ulatuslikuks. Kõik see kogemus ei ole kaotsi läinud. Näeme kindlasti Valgamaa Kodukanti ka külainimeste arvutikasutuse võimekust tugevdamas. Selleks on Lüllemäel ja Karulal potentsiaali. Soovime jõudu ja täname veelkord.
Nüüd ehk kodupoole tagasi.

Nägime palju head, aitäh kõigile. Ka sulle Lüllemäe vapper raamatukoguhoidja, Etna Ansi kes sa kurssi pead kodukohaelule juba üle 50 aasta. Hea oli kuulda sind telefonis, loodame näha tulevikus. Ja tänud selle ilu eest, mida on pannud kunagisel Karula mõisa põllul kasvama perekond Veidrikud. Mis tohutu töö ja seda omal käel ja suutel.
Nägemiseni!

Lüllemäe erksaid õpihimulisi. Mare Kotkas tantsib laulab, pole kaotanud uudishimu.