Eesti ja Moldaavia teabetubade ühingute õpperetk
Moto: Haridusteenus kättesaadavaks kõigis külades!
Kadakast lipid tegi rahasiledaks ja kalakujuliseks Viktor Rõbtsenko Tubala külast. Nii lülitus temagi maaelu konsultandina meie rännakumeeskonda ja selle aruteludesse.
21.10.kl. 6.30 Stardin Hiiumaalt Tallinna 6.30 praamiga, et jõuda Rahvusraamatukogu ette, kus rännuga liitub Moldaavia esindajana praegu Tallinnas koolitusel viibiv Moldaavia Teabetubade Ühingu juht- Ion Braga. Saime temaga tuttavaks ja jagasime muljeid viimasel Budapesti seminaril, kus maainfokeskuste tegevust käsitleti EUTA( vastav Euroopa riikide ühingute liit) ja Global Alliance (ülemaailmset haaret omav ühendus maainfokeskustele) ühisel ümarlaual. Kohtumise jätkuna loodame nüüd koos tutvustada meie külaelu ja selle arvutimaailma ulatuvaid peegeldusi.
21.10. kl 11.00. Saimegi Ioniga kokku. Asume minu 4-kohalise autoga teele mööda Tartu maanteed Lõuna Eesti poole kus arvame huvitavat leidma. Päeva sihtpunktid: Kõue vald, Ardu kandi keskus, Ardu kool ja lähikülad, siis pikem hüpe Lõunasse- Olustverre, Rannu rahvamajja, Valguta seltsimajja ja rahvamajja, sealt edasi Palupera külakeskusse ja Pilguse Teabetuppa.
21.10. kl. 13.30. Oeh! Ardu kanti on seda vaimuvalgust jagunud! Esmalt koolis üllatab kollektiivi teadmistejanu ja üksmeel nendeni ulatuda: kool on saanud tunnustust õpivalmiduse poolest. Ardu Põhikooli direktor Tiiu Lõoke, kes on ühtlasi Kõue külavanem ja külaseltsi aktiivne liige tutvustab külade ühisloomet: peatset avamistseremooniat ootavat uut palkehitust- külakeskuse maja Kõue külas. Siia tuleb ka infopunkt. Triigi külavanem on andnud lubaduse tulla vast-avatava teabetoa infojuhiks.
Tiiu Lõoke ja Ion Braga Kõue uue külamaja lävel
Raamatukogus kulgeb hoogsalt raamatunädal. Lapsed valmistavad koos omaenese tehtud raamatuid. Lahkume siit täis usku: heal vallal kus eluköit punutakse kokku kolmest kiist- kultuur-sotsiaal -majandus – on vaimselt rikas elu.
Valla sotsiaal-kultuuri- ja haridusala nõunik on Sirje Saulep. Temagi on külategevuse entusiast. Loeme lähemat Kõue valla kodulehelt ja külade blogilt:
Kõue vallas on 3 külaseltsi: Paunküla, Habaja ja Kõue.
Alansi, Luhu ja Kirivalla külades toimunud ühisüritusi ja ja sündmusi kajastab blog, mille koostajaks ja ülalpidajaks Monika Mikiver. Külade kroonikat peavad külas Monika Mikiver ja Andrus Padar. Nad on ka blogis olevate piltide autorid. Blogi aadress: http://kylaelu.blogspot.com/ Blogis on lugeda Harmi Mihklilaadast, laupäevakutest külaplatsil, sügisesi külamiljöö pilte visioonina külade looduse- ja pärandkultuurist. Mõnus on blogil näha külade kaardivara. Külainformaatik Monika tegi Harju Kodukandi külajuhtidele koolituse blogide koostamise ja sellega seonduva kohta. Ilmekas näide, kuis küla potentsiaal rakendub, et end ise aidata. Külad suudavad!
21.10. kl 13.30: Oleme Tartu maanteel tagasi. Peame seda kurssi kuni Paia teeristini, kust keerab tee Viljandi peale Olustverre ja sealt Võrtsjärve ja Emajõe vaateulatuses olles Rannu mõisani.
21.10. kl. 14.30 Olustveres. Kohtume koolihoone allkorrusel asuva raamatukogu rahvaga ja anname neile üle meie informatsioonilehed.
Raamatukogus on internetipunkt 2 töökohaga. Võimalus kasutada ID kaarti ja Wifi leviala. Kooli ja rahvaraamatukogu töötavad üheskoos.
Vestleme direktor Arnold Pastakuga. Visionäärina nõustub ta meelsasti meiega mõtteid vahetama külade infosuhtluse teemal. Tema kogemusel on võimekad tugipunktid suhtluse parandamisel just ühtekoondunud raamatukogu, kultuurimaja, infopunkt ja kool. Meie vaates peaks sellega tasakaalustavalt haakuma arvuti ja suhtlemise alase võimekuse kasv kasutajate poole peal. Seda ei ole veel olemasolevate rahaliste ,kohati ka mõtteliste piirangute tõttu suudetud. Igatahes uuteks arenguteks valmistutakse hoogsalt ka Olustveres. Kohalik haridustehnoloog osaleb Kutsekoolide projektides e-võti ja e-Vanker uue põlvkonna õpimaterjalide ettevalmistamisel ja rakendamisel. Uus haridustehnoloogiline tase loodetavalt levib kiiresti ümbruskonda. See toob kaasa ka suurenenud võimekuse internetikasutusel. Kutsekoolid on oma ümbruse edendajad.
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskooli võimekus kandub hõlpsasti üle vallale ja küladele. Arnold Pastak on Suure Jaani vallavolikogu esimees.
21.10 kl.16.30 Rannu mõis. Kasutame viimast päikesevalgust fotode saamiseks imeilusast ja heas korras ajaloolisest maa- asulast. Rahvamaja ees saame kokku meie kontaktisiku Aime Viluga. Aime viib läbi noorte tantsutrupi proovi ja kohtab meid rahvamaja ees koos oma noorte sõpradega: need on Siim Laineste, Mariann Laineste, Paula Saaremäe, Marianne Lukk. Samas tutvume majaperenaise Diana Kaeramaaga. Anname üle oma tervitused teekonnalt ja koduselt Hiiumaalt ja naudime seltsis lauatagust kõnelust. Tutvustame Eesti ning Moldaavia teabetubade tegevusi ja uurime Rannu külaelu.
Vastuvõtt Rannus. Grupp noori tantsurühmast, juhendaja, külaliikumise juhi Aime Viluga.
Aime Vilu ja Ion Braga vestlemas.
Rannus on ligipääs arvutitele mitmes majas. Infotöö põimub nagu kõigis külakeskustes igapäevase projektitegevuse ja enesearendamisega. Arvutitel hoitaks üleval külade infot, hangitakse juurde välist teavet ja põimitakse seda oma sisuga.
Aime Vilu esitab Ionile vestluse käigus kutse tuua teabetubade teema ka Tartumaal toimuvale Eesti Külade Maapäevale. Oleme seda ka enne teinud eelmistel maapäevadel, töötoas või külategevuse näitusel. Ion Bragale Moldaaviast saab see esimeseks korraks osaleda Eesti Külade suurfoorumil 2009 Tartumaal.
Ion selgitab Moldaavia infokeskuste töökorraldust ja sisu. 2001. aastal alustas seal Sorose fond telekeskuste asutamise kampaaniat. Raamatukogude ja koolide kõrval kasutati uusi vorme külakeskustes, seltsides infotubade rajamiseks, kogukonna koolitamiseks ja informeerimiseks Tegevus toimub partnerluse laadis: kolmas sektor, ettevõtlus ja omavalitsus koos. Esimesel kahel aastal olid infokeskused omavalitsuste toel , kuid tegid 60 % teenuseid maksuvabalt. Kokku moodustati 102 teabetuba/ telekeskust.
2006. aastal loodi oma Teabetubade Ühing, mille esimeheks valiti Ion Braga. Ion on agar suhete looja ja arendab ühisprojekte,ka piiriüleseid.
21. 10. Kl 18.30 oleme teel Paluperra, mis asub siit mõne versta kaugusel. Maandume tuletõrjemajas /ehitatud 1932), mis nüüd (2004) ehitatud külakeskuseks. Vastu võtab meid siitkandi külategevuse entusiast Kalev Lõhmus. Kalev on külamaja juht ja ühtlasi ka Palupera valla külaarenduse nõunik. Kalevit on õnnistatud pele kõige muu veel ka spordipisikuga. Ta toetab sporti külas ja osaleb võistlustel. Kalev ütles: “Osavõtt spordist edendab koostööd ja elavdab küla.” Külamaja toimib arvutipunktina , praktiliselt täidab teabetoa mitmekülgseid teenuseid. Toimuvad külaüritused, kokkusaamised, võistlused, tihe suhtlemine, mis kandub infotegevusse ja infooskuste edasiandmisse. Külamaja püsikulud katab vald. Külamajal on andmebaas kohalikest kultuurivaradest, kirjandust mitmelt alalt, kogutud dokumente ja mälestusi küla ajaloost. See teabetuba on just nende teenuste vahendaja, mis kliendile meele järele ja vajalikud. Siin on mugav läbi viia perekondlikke ja külasündmusi. Mõnus maja ja mõnusad inimesed.
Palupera külamajas tegutseb külainformaatikaga Kalev Lõhmus.
Vallas on infokeskustena arvel Nõuni raamatukogu ja Hellenurme noorte Teabetuba. Omavalitsuse toetus külategevusele on Palupera vallas tugev ja annab häid tulemusi.
Lahkume et jõuda Pilkusele, teejuhiks Kalev. Oma autoga ees sõites on ta lahke meile teed näitama.
Täname südamest!
21.10. 20.00 Pilkuse. Saabujaid võtab vastu õhtuvaikus ja järve suubuva oja sulin. Selle vaikse muusika saatel astume kaldarada mööda järve nõlval paikneva Pilkuse külakeskuse poole. Siin on Pilkuse Teabetoa nimeline infopunkt.
Merike Toots, teabetoa juht, on põliselanikuna kohaliku elu hea tundja. Teabetoa sotsiaalne sisu on mitmekülgne, lähtub külaelanike vajadustest: külaseltsi nõupidamised, kohalikud projektid, pärandkultuuri hoid ja külaajaloo koostamine.
Meenuvad ajakirjanik Olev Antoni mõtted tippjuhist ja lõppjuhist. Ühiskondlikes suhetes on oluline, et lõppjuht( s.o. kohapealne tegija) tunnetaks et tal on ise omal käel võimalik muuta elu paremaks . Teabetoa tööd ei tuleks hinnata külastuste arvu poolest üksinda. Teabetuba annab turvatunde, siit saab vajadusel kodulähedast infoabi
Pilkuse teabetoa juht Merike Tootsi abikaasa Ennuga.
Vahetame mõtteid külade koostööst vallaga. Jääme üheselt nõusse: seal vallas kus juhid suhtuvad kõigisse küladesse võrdselt, saab elu muutuda paremaks.
Otepää vald toetab kõiki seltse 3000 krooniga aastas. See on hea algus.
22.10 kl 9.00 Sõuame kanuuga järvel pärast Pilkuse puhkemajas ööbimist.
Pilkuse vete ja looduse võlu.
On see vast loodusilu, mis siin läbi pilvevarju päevakumas vastu särab. Ent päevakava rõhub peale ja kanuud on vaja kaldale tõmmata.
Täname lahket pererahvast Merikest ja Ennu. Tuleme siia kindlasti tagasi.
22.10 kl 10.30. Nüüd jätkame tutvumisreisi siitkandi silmapaistvasse paika, Lõhmuse tallu Nüpli järve ääres. Esivanemate talus elunev Mariann Karupää, ajakirjanik ja kultuuritegelane, kes sündinuna Eestis , elas Rootsis kuni 19 95. aastani, on siirdunud tagasi kodukohta. Tema vanaisa oli luuletaja, aktiivne seltskonnategelane ja vallasekretär Otepääl. Ühiskondlikult aktiivne on ka Mariann Karupää, tema unistus, milles ta kirjutab, broshüüris “Muuseum ja pärand” on, et Nüpli Lõhmuse talust saaks jälle aktiivne kultuurikeskus. Karupää on pikka aega koostööd teinud Hiiumaa juurtega ajakirjaniku Juhan -Koklaga Kohtumine andis mulje Eesti keerukast ajaloost ja pärandkultuuri hoidmise ideedest, mis meie külades on aktuaalseks tegevusvaldkonnaks nii saartel kui mandri- Eestis.
Gustaw ja Olga Wulffi eluase, Lõhmuse talu Nüpli järve kaldal.
Pühad pärnad, nüüd jälle ööbikute hõisata.
22. 10. 12.30 Pilkuse ja Nüpli maastikke selja taha jättes, saabume Põlva, lootes kohtuda Põlva Maavalitsuse juures töötava Infoühiskonna arengunõuniku Kaido Paloga.
Nimetatu, olles juba teel Tallinna poole, andis käigupealt mobiiltelefoni kaudu meile tarvilikke juhiseid, mida täiendasid arenguosakonna spetsialist Raili Kallavus ja tema abilised. Põlva maakonnas on Internet hinnatud abiline. Viimased ühisprojektid tõid Interneti võimalused 17 külakeskusse ja läbi teise projekti võimaldati sajakonnale inimesele ligipääs. Kaido Palo kõneleb RIA korraldatud 6 pakkumisvoorust infoühiskonna edendamiseks ja 7-ndast voorust, mis adresseeritud omavalitsustele. Suur ring infoühiskonna edendajaid on seega teel maarahva poole. Tulemuslikkusele pürgivad promotsioonid käsitlevad arendatavat subjektina. Eesti külad loodavad riiklike programmide kaudu kavandatavaga edasist loovat koostööd.
Kuidas lõppjuhtidel /kohalikel inimestel nendega haakuda, loodame selgitada edaspidi.
Peame selleks ise palju õppima. Internetis kasutamiseks õppimisel ja suhtlemisel läheb tarvis paremat tehnoloogiat ja metoodikat. Teatud määral saaks haridustehnoloogi partneriteks külades, nn. e-õppe tuutoriteks olla külade teabetubade ja raamatukogude juhid. Selleks vajavad nad koolitust, millega kasutajaile ja e-õppureile tuge anda . See on üks võtmekohti külade infoteenuste ja nende kasutajate võimekuse arenguks.
22.10. 13.30 Külastame Ihamaru kauplusse vastselt loodud uut infopunkti. Projekti idee oli rajada Interneti ligipääsupunkt elava liiklusega kohale. Õige ja hea asi. Ent võiks ka tahta enamat. Külategevusega koostöö annaks infopunktile rikkama sisu. Infopunkti tulevik on kaudselt kohaliku lõppjuhi/ kasutaja kätes. - Kuidas laabub koostöö, tulevik selgitab.
Hetkel on AIP ühenduse kiirus madalavõitu, viirusetõrje programm aegunud. Hea, et vald lubab punktile tehnilist tuge. Niisiis asjad hõlpsad korraldada.
22.10. kl 14.30 Lüllemäelt läbi sõites oleme juba Karula valla piirkonnas . Kuidagi ei saa jätta vaatamat Karula mõis juures paiknevaid vanu ehitisi, mida näeme korrastatavat. Samuti kaunist parki, mille on rajanud perekond Veidrikud oma käte ja vahenditega. Siit võib mõndagi õppida oma koduümbruse haljastamisel. Paneme siiakohta fotosid nende loomingust.
Veebilehel http://web.zone.ee/lyllest/db72.html saab tutuvuda Lüllemäe rahvaõpistuga. Õpistu on osaline suuremas rahvakoolituse kavas, mis rahastatud Vabaharidusliidu programmist.
Lüllemäel jääb vaatesse Karula Maarja kirik, mis sillerdab oma vitraazhidega hilisügise päiksepaistel. See on koguduse ja õpetaja ühise tööga taastatud ehitis (vana kirik hävis 1944). Meie teekond ei luba meil pikalt peatuda, kuna peame käima Karula rahvuspargis peituvas Metsamoori perepargis, mille vaateid ja informatsiooni oleme kaua imetlenud ja esitasime ka oma ühingu poolt Budapesti Külainformaatikute konverentsil ereda näitena kohaliku fantaasia ja disaini võlujõust. Kaika kandi kodulehe (http://www.kaikakant.ee/ ) disaini ja sisu autorluses osalised on Irje ja Andy Karjused. Saamegi nüüd näha asja reaalset pilti- Veetla talukohta, muinasjutumaad paljudele, kes seda külastanud. (vt. Veetla fotosid).
Imetleme nende külade koostöövõimet ja seda soodustavat meediavahendite loovat kasutamist. Seegi töö laabub hästi Andy Karjuse kätes kes töötab ka Perepargi infotoas.
22.10. kl. 19.00 Nakatu Turismitalusse viiv tee lookleb üle mägede, mille harjadel paistavad muistsete piisonite küürud. Siiski –see pole nii. Me pole muinasaegses Eestis. Tegemist on hoopis lihaveistega. Peremees, Ants Järvmägi läheb nüüd hämaras neid 800 kiloseid mürakaid autole laadima, meid võtab oma heldel käel vastu majaperenaine ja Antsu parem käsi. Saame süüa ja rändurid pannakse magama. Eks hommik näita, mis saab edasi.
23.10. kl 9.00 Veel väheke vestelda ja vaadelda. Jahikoerad, laanepüüd, kanuuretked, majutus, loodusvaated, mugavad toad ja külalismajade pidamine, konverentsiturism, ürgne karjakasvatus- teemade loetelu ei lõpe niipea, mida majarahvas valdab. Ants on olnud vallavanem Karulas ja aktiivne mees külaliikumises. Praegu Kodukant Valgamaa juhatuse esimees.
Nakatu turismitalu WIFI töötab mägede süles mõnusalt.
Õpetus käib läbi mängu. Ants Järvmäe noore jahikoeraga.
Ammuks see oli, kui siinkirjutaja ja majaperemees ühiselt Kodukandi ja külaliikumise algusest osa võtsid ja selle juhatuseski kokku said. Nüüd on külaliikumine kasvanud ulatuslikuks. Kõik see kogemus ei ole kaotsi läinud. Näeme kindlasti Valgamaa Kodukanti ka külainimeste arvutikasutuse võimekust tugevdamas. Selleks on Lüllemäel ja Karulal potentsiaali. Soovime jõudu ja täname veelkord.
Nüüd ehk kodupoole tagasi.
Nägime palju head, aitäh kõigile. Ka sulle Lüllemäe vapper raamatukoguhoidja, Etna Ansi kes sa kurssi pead kodukohaelule juba üle 50 aasta. Hea oli kuulda sind telefonis, loodame näha tulevikus. Ja tänud selle ilu eest, mida on pannud kunagisel Karula mõisa põllul kasvama perekond Veidrikud. Mis tohutu töö ja seda omal käel ja suutel.
Nägemiseni!
Lüllemäe erksaid õpihimulisi. Mare Kotkas tantsib laulab, pole kaotanud uudishimu.
No comments:
Post a Comment